?!? Copyleft ?!?

Enamus meist on kuulnud või on teadlikud mis on copyright – mis viitab siis autoriõigustele, mitte otsetõlkes “kopeeri paremale”!
Puutusin kokku selle nädala teemas esmakordselt Copyleftiga. Küsid mis see on? Heh, esimese hooga lugesin õppematerjali ja wikipedia kirjelduse (wiki küll ainult osaliselt) läbi, kuid targemaks ei saanud…ka teisel korral jäi see lõik segaseks.
Kuna aga ülesanne “uurida kuidas mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut? Ning too näiteid erinevate variantide kohta” vajas täitmist siis proovisin korra veel. Noppisin siis välja eestikeelse tõlke asjale – nõue tuletatud loomingu edastamiseks samade tingimuste alusel.
Selge, tegemist on litsentsiga mille alusel saab kopeerida/edastada loomingut samadel tingimustel mis algne asi on tehtud.
Suures plaanis jaotuvad copyleft litsentsid FSF-i (Free Software Foundation) järgi neljaks: väga tugevad (konkreetsed), tugevad, nõrgad ja puuduva copyleftiga. Küsimuse tekitab minus selle viimase vajalikkus, kui see nii ehk naa puudub??? Aga kuna see juhendmaterjalides kirjas on ja maailm seda nii tunnistab – las ta siis olla neljas.

Inglise keeles on need neli vabadust:
Freedom 0 – the freedom to use the work – väga tugev
Freedom 1 – the freedom to study the work – tugev
Freedom 2 – the freedom to copy and share the work with others – nõrk
Freedom 3 – the freedom to modify the work, and the freedom to distribute modified and therefore derivative works – nn. puuduv copyleft.

Tugeva copylefti alla koonduvad enamus äritarkvarasid. Küll aga leidub selles muidu tugevas litsentsis nii öelda auk – vastav litsents ei ole kohaldatav üle veebi kasutatavale tarkvarale. Minu talupojamõistus ütleb siinkohal, et vastava teema toob hästi esile Google Docs – kasutaja masinas seda ei majandata, kõik käib üle veebi – siinkohal võib keegi korrigeerida minu avaldust kui soovib (aga ei pea!).

Nõrgema copylefti alla käivad näiteks tarkvara teek 🙂 – päris eesti keeles siis tarkvara kogu.

Litsentside valikut ise teostada ei oska – puudub siiani ka reaalne vajadus. Küll aga olen kursis, et mul on kohustus materjalide interpreteerimisel tuua välja kasutatud allikad ning viited neile.

Eelnevast tulenevalt mingi programmi teadlikul installeerimisel vastan “üldtingimustest” arusaamise kohta esitatavale küsimusele JAH. Kuna kogu selle legal osa läbi lugemise arusaamiseks peab käima kõigepealt 4-5 aastat juurat õppimas, kuid juurat õppida ma ei soovi, küll aga installeeritud tarkvara kasutada!

Kokkuvõttes on tegemist juristide mängumaailmaga kuhu ma nina toppida ei soovi – või ei oska? Ise kasutan ametlikke tarkvarasid ja vabavara – piramine jäi käimasoleva sajandi algusesse.

Teema allikateks:
Wiki
GNU
Free Software Foundation
Eestikeelsed tõlked moodsatele IT sõnadele www.vallaste.ee
Ja loomulikult Kaku õppematerjalid