Õppetööna tehtav blogi!

Esimese teemana annan lühikese ülevaate ARPAnet-st – Advanced Research Projects Agency Network, mis on tänapäevasele veebi kasutajale (üldjuhul) võõras teema.

*Esimene ARPA Networki struktuurne kirjeldus 1973. aastal.*

ARPAnet- võrgu kui sellise teoooria formuleeris juba Leonard Kleinrock 1961 MIT-s. Reaalse esimese suhtluse arvutite vahel korraldas aga Paul Baran 1964.
Päris arvutitevahelise võrguni jõuti 1969, mil omavahel ühendati arvutid Los Angelesis, Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah´s. Algselt oli see loodud Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi tellimusel, kuna sellel ajal oli tähtis tagada ka kaitsevõimekus ning arvutite suhtlus juhul kui sovietid osaliselt suudavad halvata sõjaväe tegevuse.
Aastaks ´71 oli ühendatud omavahel 23 ülikooli ja valitsuse host masinat.
Aparaate muudkui lisati ja ´81 aastaks oli neid “juba” 213 tk, umbes iga 20 päeva tagant lisandus uus host.
Asi arenes edasi ning varasemalt oma kanaleid pidi toiminud emailindus kohandati ka võrgus toimivaks.
Võrk restruktueeriti aastal ´84, kui USA militaarvõrk “lahutati” tsiviilvõrgust, kujunesid välja kontrollitud gatewayd kahe võrgu vahel.
Fun fact:
Aastal 1988 saatis 23-aastane arvuti turbe eksperdi poeg Robert Morris võrku mittekahjuliku viiruse, mis mõjutas 10% võrgus olevaid masinaid.
1990. aastal saadeti ARPAnet pensionile, kui see asendati telekommunikatsiooni firmade kommertsialiseerumise tulemusel tänapäeval tuntud Internetiga.

Teiseks viskan pilgu moodsa võrgundusega siiani kaasas käivale võrguprotokollile TCP/IP .

TCP protokoll loodi 1974.aastal ning kandis nime Transmission Control Program – tänapäeval teatud kui Transmission Control Protocol.
Seni toiminud võrgulaadsed asjad vajasid lahendust, mis suudaks arvutid omavahel suhtlema panna. Loodi kihiline lähenemine, kus madalamad kihid kandsid hoolt füüsilise ühenduse ja võrgu toimimise eest, kõrgemad aga erinevate rakenduste eest.
Lihtsamalt öeldes: kirjeldati ära hunnik reegleid ja protseduure, millega pandi paika kuidas andmevahetus võrgus toimib. Määrati ära aadressid ja teekond, millest sündis IP – ehk Internet Protocol.
Kokku pandi masinavärk ja reeglid – saadi TCP/IP.
Edasi arenes asi omasoodu ning juba ´83 aastal loodi Internet Protocol Version 4 (IPv4). Alles 1998. aastal loodi IPv6, mis pidi IPv4 välja vahetama – kuna IPv4 aadressivahemikud hakkasid otsa lõppema.
Infoks: IPv4 võimaldab kasutada 2³² aadressi, IPv6 võimaldab 2¹²⁸ aadressi.
Kellel suurem huvi asja vastu on siis alltoodud linkidel on suurem ülevaade.

Allikad:
https://searchnetworking.techtarget.com/definition/TCP-IP
https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite
http://lambda.ee/w/images/c/cf/Itsissejuhatus4o.pdf
https://en.wikipedia.org/wiki/ARPANET
https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/Arpanetist_Facebookini%CB%90_Interneti_kujunemislugu

1. Apple Newton – MessagePad

Idee pandi töösse 87´ ning turule jõuti valmis produktiga 93´aastal.
Tahvlile oli võimalik kirjutada ning see pidavat ära tundma käekirja ja selle siis tekstiks ümber muutma. Kasutust leidis mõneks ajaks meditsiiniasutustes, kuid sedagi mitte väga pikalt.
Toote komistuskiviks sai täpselt see milleks see disainiti – käekirja tuvastus; vastav tarkvara oli lapsekingades.
Kuna eksimused teksti tuvastamisel olid laialdaselt levinud, leidis vastav vidin kajastust ka Simpsonite osas “Lisa on Ice”.
Kokku toodeti 8 erinevat varianti Apple enda poolt ning lisaks mõned versioonid muudelt tootjatelt.
Tootmisele tõmbas pidurit Steve Jobs, kui liitus 98´ aastal taas Apple meeskonnaga.
Jobsi sõnad:“God gave us ten styluses … let’s not invent another.”
Antud tootest oli maailmale nii palju kasu, et jäi käibele fraas Personal Digital Assistent, ehk PDA.

2. Microsofti Kin telefonid – Kin One ja Kin Two.

2010.aastal ilmavalgust näinud (ja ka surnud) sotsiaalmeedia kasutamiseks orienteeritud nutitelefonid.

Sharp tootis Microsoftile raudvara, MS pani sinna oma tarkvara ning turgu nad läksid….mõneks kuuks. Euroopa turule ei jõutudki, lombi taga lubati nende turustamist jätkata, kuid paari kuu pärast ilmavalgust näinud Windows 7 phone (järjekordne “saavutus”) sõitis sellest üle ja ajalukku Kin-d läksidki.
Läbikukkumise põhjusena toob Wired.com välja:

laheda elemendi puudumise – ei olnud noortele atraktiivne
segase OS-i – ei olnud Windows, ega ka eelkäija OS
liiga kallis pooltoore nutitelefoni kohta
polnud seal ei äppe ega mänge – kärbitud kasutusvõimalus

3. Safiirist iPhone ekraan.

iPhone 6 jaoks välja töötatud ultramoodne ja tugev safiirist ekraan – ei jõudnudki turule.
Tootmisprotsess oli märkimisväärne:

Safiiri (vääriskivi) “küpsetati” kuu aega ahjus, peale mida lõigati sealt õhukesed lehed telefonide tarbeks.
Kuna iPhone 6 tootmise ajaks oli iPhone hullus täies hoos, siis ei olnud nii pikal ja kallil toomisprotsessil võimalust vajalike koguste rahuldamiseks, mis omakorda jättis võimaliku superklaasi idee tasemele.

Allikad:

Nädal 2.